Gingiviit ehk igemepõletik

{

Kirjeldus

Gingiviit on hammast ümbritseva igeme põletikuline protsess, mis on tingitud hambakatu kogunemisest ning mis kujuneb välja ebasoodsate lokaalsete ja üldiste faktorite toimel, kusjuures on säilinud igeme terviklik kinnitus hambapinnale ja alveolaarluu ei ole põletikust haaratud.
Tüüpiline on igemete valulikkus ( seda ei pruugi ka üldse esineda), punetus, veritsemine ja turse, harvem haavandumine ja vohamine. Igeme turse tõttu võib olla igemetasku sügavus suurenenud ilma kinnituse vähenemiseta ehk tekkinud pseudotasku.
Gingiviiti esineb põhiliselt lastel ja noortel inimestel, kõrvuti hambakaariesega ka piimahammaskonnas, kui lapse suuhügieen on kestvalt halb. Alla kuueaastastel lastel on gingiviiti harva, hiljem esinemissagedus järk-järgult suureneb, kuni puberteedieani, mil põletiku nähtusid täheldatakse 90% lastest. Puberteedieas mõjutavad gingiviidi teket ka hormonaalsed muutused organismis.
Erinevalt täiskasvanutest progresseerub lastel gingiviit harva parodontiidiks, kuigi põletiku tunnuseid võib täheldada enamusel lastest ning nende suuhügieen ei ole tavaliselt hea, sest neil on kudede kaitsemehhanismid veel hästi väljendunud.
Krooniline gingiviit, mida seostatakse katu kogunemisega, on väga tavaline täiskasvanud populatsioonis. Uuringud on näidanud, et gingiviiti esineb hooti 95% elanikkonnast. Gingiviit on pöörduva iseloomuga haigus st. õigeaegse ravi korral ei teki jäädavaid kahjustusi hamba kinnituskudedes. Kvaliteetse suuhügieeni korral taandub põletik harilikult 5 päeva jooksul ning ige saab tagasi oma normaalse kuju ja heleroosa värvi.
Oluline on teada, et gingiviit võib aastaid püsida muutumatul kujul, kuid on parodontiidi tekke vaieldamatuks eelduseks.

Pildid

Etioloogia

Puuduliku suuhügieeni korral koguneb ja peetub hammastele, igemepiirile ja hammaste kontaktpindadele hambakatt, millesse süljest ja igemetasku vedelikust ladestuvad mineraalained ja moodustub tihke ja kõva hambakivi, mida koduste suuhooldus vahendite abil eemaldada ei ole enam võimalik. Kare ja urbne hambakivi on soodne aluspind uue hambakatu ehk bakterite kinnitumiseks ja nende elutegevuse intensiivistamiseks. Kui hammastel olevat kattu ei eemaldata, põhjustab see esmalt gingiviiti, mis õigeaegse ravi puudumisel areneb edasi parodontiidiks ning võib lõppeda isegi hamba/hammaste väljalangemisega.

Hambakivi iseenesest ei põhjusta gingiviiti, parodontiiti ega hamba väljalangemist – siin on oluline roll hambakatul ehk bakterite kooslusel ja nende elutegevusel, teised faktorid vaid soodustavad põletiku arengut ja mõjutavad selle kulgu.
Gingiviiti tekitavad bakterid, kes on jäänud igemepiirile ja hammaste kontaktpindadele, liiga pikaks ajaks, puuduliku suuhügieeni tõttu.

Haiguse tekkimist ja kulgu mõjutavad põhjused:
- suitsetamine ja muud tubakatooted
- geneetika
- rasedus ja puberteet (perioodid, mil kehas toimuvad hormonaalsed muutused, mis puudutavad mitmeid keha kudesid, kaasaarvatud igemeid)
- stress (takistab kehal võitlemast põletikega, kaasaarvatud igemepõletikega)
- ravimid (suukaudsed antibeebipillid, antidepressandid ja mitmed südamerohud)
- hammaste krigistamine ja kokkusurumine (suur mehaaniline koormus, mis tekib nende harjumuste korral, võib kiirendada kudede hävimist)
- diabeet (kõrgenenud vastuvõtlikkus põletikuliste haiguste suhtes, kaasaarvatud igemepõletikud)
- dieedid, toitainete puudlikkus (vaegtoitumise tulemusel väheneb immuunsüsteemi vastupanuvõime põletikele)

Diagnoos, sümptomid

Gingiviidi tekkimisel ilmnevad juba esimesel nädalal igeme värvi ja koe tekstuuri muutused.
Põletikulised muutused tekivad igemes peale paari päevast segamatut bakterite kasvu igemepiiril.
Teisel nädalal kahjustuvad juba ka fibroblastid, tekib oluline kollageeni kadu ning hüperplastiline reaktsioon ühendusepiteelis igemepiiril.
Välja kujunenud gingiviidi tunnused on:
- punetus,
- turse,
- suurenenud igeme veritsemine kergel puudutusel.
Kui selles staadiumis eemaldada mikroobne katt ja seada sisse korralik suuhügieen, kaovad haiguse tunnused ja põletikulised kahjustused hiljemalt 5 päeva jooksul.

Ravi

Ravi seisneb ladestuste eemaldamises hambaarsti/suuhügienisti poolt, riskitegurite analüüsis ja kõrvaldamises
ja koduse hügieeni õpetuses. Hügieeniõpetus kannab harva vilja esimese visiidi järel, kuna isikliku suuhügieeni harjumused on tugevalt sissejuurdnud ja automaatsed ja vanad harjumused on visad kaduma. Igeme haiguste ennetustöö peab algama juba lapseeas, kus omandatud harjumused kinnistuvad kogu eluks.

Järelkontroll

Regulaarsete järelkontrollide ravijärgsel aastal soovitatav skeem: 1-3-6 kuud, olenevalt patsiendi kodusest suuhügieenist edaspidi vähemalt 1x aastas

Prognoos

Õigeagselt spetsialisti poolt teostatud ladestuste eemaldamise ja patsiendi vajaduste põhise suuhügieeni õpetuse tulemusel ning kvaliteetse koduse suuhügieeni korral taandub põletik harilikult 5 päeva jooksul ning ige saab tagasi oma normaalse kuju ja heleroosa värvi.

Kõigi igemepõletiku vormide korral võivad ravi tulemust mõjutada:
- Patsiendi vähene motiveeritus
- Mitteküllaldane katu kontroll

ning

Lokaalsed riskifaktorid :
• Hambakatt
• Suitsetamine
• Faktorid, mis soodustavad hambakatu kogunemist
• Traumaatilised faktorid
• Latrogeensed faktorid

Süsteemsed riskifaktorid :
• Vananemine
• Stress ja emotsionaalsed pinged
• Geneetiline eelsoodumus
• Endokriinsed häired
• Hematoloogilised haigused
• Toitainete puudulikkus
• Ravimid

Igemehaiguste efektiivse ravi kõige määravamaks faktoriks on patsiendi koostöö e. ravile allumine.
Patsientidel, kes ei hakka kinni pidama suuhügieenireeglitest ega järgi soovitatud järelkontrollide ajaskeeme, on ravitulemus halva prognoosiga.

Viited

http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/2518/hambaarstilt_perearstile_materjalid.pdf
http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file...
http://www.edwardbyrne.com/gingivitis.htm